Meie koerad, nagu ka inimesed, õpivad kogu aeg – mitte ainult siis, kui me treenime neid maiuse ja kiitusega, vaid ka igal muul hetkel, mil nad meiega suhtlevad, enda ümbrust uudistavad või lihtsalt jälgivad, mida meie teeme. Õppimine on ajus pidev protsess, mitte sündmus, mis toimub vaid trennis.
Mis toimub koera ajus kui koer “õpib”?
Õppimine tähendab, et koera aju loob uusi ühendusi neuronite vahel. Iga kord, kui koer kogeb midagi uut, aktiveeruvad teatud närvirakud ja moodustavad omavahel sünapsid ehk sillakesed, mis salvestavad infot tulevikuks.
Kui kogemus on positiivne (näiteks: koer istus → sai seejärel maiuse), vabaneb ajus dopamiin, mis kinnistab koerale seda seost. See on nagu aju viis koerale öelda, et: “See oli hea, tee seda uuesti!” Kui kogemus on negatiivne (nt koera tegevusele järgneb karistus, hirm, valu), vabaneb kortisool ja teised stressihormoonid, mis õppimist takistavad – aju lihtsalt keskendub ellujäämisele, mitte uute oskuste salvestamisele. Seetõttu on positiivne kinnistamine õpetamisel mitte ainult eetiline, vaid ka neuroloogiliselt kõige tõhusam viis õpetamiseks.
Õppimine on emotsionaalne protsess
Koerad õpivad kõige paremini siis, kui nad tunnevad end turvaliselt ja rahulikult. Kui koer kardab eksida, väheneb tema õppimisvõime – see on sama mehhanism, mis inimestel eksamihirmu korral. Meenuta, mis närv sind ennast üle võttis koolis käies enne kontrolltööd või eksamit... Sinu roll koeraomanikuna on luua koerale õppimiseks keskkond, kus ebaõnnestumine pole midagi ohtlikku, vaid osa protsessist. Iga “vale” vastus koera poolt on lihtsalt info sulle, mitte asi, mille järel koerale karistus järgneb.
Kordus loob kindluse
Selleks, et luua püsiv muster, vajab aju kordust. Kui sa õpetad koerale uut asja, siis iga kord, kui koer seda sooritab ja saab preemia, tugevneb ajus vastav närviühendus. Kui sa jätad mõneks ajaks harjutamise pooleli, nõrgenevad need ühendused – mitte sellepärast, et koer “tahaks sulle vastu hakata ja näidata, kes on boss”, vaid lihtsalt sellepärast, et aju on süsteem, kus kasutamata info mõne aja järel kustub.
Kontekst on oluline
Koer ei õpi käske abstraktselt, vaid ta seostab neid olukorraga. Kui ta oskab kodus väga hästi sinu küsimuse peale istuda, kuid näiteks õue minnes mitte, siis pole ta “kangekaelne”, vaid lihtsalt pole veel suutnud käitumist üldistada. Tema jaoks tähendab lihtsalt "istu" tegevus midagi, mida tehakse ainult toas. Selleks, et koer oleks tegevust enda jaoks üldistanud ja võimeline seda erinevates olukordades tegema, peab aju nägema sama olukorda erinevates kontekstides. Just seetõttu on oluline uut asja õpetades harjutada seda erinevates keskkondades.
Mõned praktilised soovitused
- Hoia trennid lühikesena: 3-5 minutit korraga on piisav, sest aju suudab keskenduda pigem lühikest aega, aga intensiivselt
- Ole koera jaoks arusaadav ja selge: kasuta alati sama sõna
- Ära nõua korraga liiga palju, pigem võta õpetamist samm-sammult
- Kasuta preemiaks seda, mis on just sinu koera jaoks motiveeriv, olgu selleks siis maius, mäng või midagi muud
- Lõpeta trenn alati siis, kui koer pole veel väsinud, siis on võimalik trenn lõpetada eduelamusega, mis kinnistab koeras õppimisrõõmu
Kui sa näed õppimist mitte “kuulekuse trennina”, vaid toreda koostöö ja arengu teekonnana, muutub su suhe koeraga palju sügavamaks. Koer, kes naudib õppimist, ei tee asju hirmust, vaid soovist sinuga koos asju teha. See ongi ju päris treeningu eesmärk – mitte lihtsalt käske täitva roboti loomine, vaid mõtlemisvõimelise, enesekindla karvase sõbra kasvatamine.