Postitus on kirjutatud koostöös loomaarstiga (Kertu Kivirand).
Hammustushaavad, torkehaavad ja abstsessid
Hammustada saavad koerad enamasti teistelt koertelt, aga ka kassidelt. Jahikoerad võivad saada hammustada näiteks rebastelt, kährikutelt, kobrastelt. Kakluste käigus saadud haavad on enamasti sügavad ja vajavad arstiabi. Mängu käigus saadud hammustused võivad aga samuti tervisemuresid tekitada, kuna suu on väga mikroobirohke koht ja infektsiooni tekkeks piisab väikesest nahamarrastusest. Kõrvalestale piisab ka väikesest traumast, et veresooned viga saaksid ja tekiks hematoom ehk verimuhk. Hammustus- ja torkehaavad on sageli pealtnäha väikesed, kuid naha aluskudede vigastus võib olla suurem ning naha alla sattunud bakterid põhjustavad põletikke ja mädapaiseid. Torkehaavu võib lisaks hammastele tekitada terav oks (ka viskamismängus kasutatavad oksad), klaasikillud ja palju muud. Trauma ära hoidmiseks tasuks vältida konfliktivõimalusi teise loomaga, seda näiteks rihmas jalutades, ja mängimiseks-närimiseks kasutada suvaliste puupulkade asemel närimismänguasju. Üldiselt on õnnetusi täiesti vältida keeruline, kuid haava tekkimisel peaks esimese asjana selle puhastama füsioloogilise lahuse ja võimalusel alkoholivaba antiseptikuga, et vähendada infektsiooni tekkimise riski. Tõsisemate haavade puhul või kui haav ei parane oodatult, tundub punetav, valulik, põletikuline või eritub nõret, tuleks pöörduda loomaarsti ülevaatusele.
Putukate hammustused
Kevadest sügiseni võivad lühikarvalisi ja palja kõhualusega koeri kimbutada sääsed, kihulased ja parmud. Puugid tabandavad kõiki koeri, Eesti kliimas võivad aktiivsed olla isegi talvel. Hammustuse kohale tekivad punetavad punnid. Puugihammustuse koht võib turse minna ning olla kergelt põletikuline, nahasisene sõlmeke võib püsida mitmeid kuid. Sääsehammustuse reaktsiooni tugevus sõltub loomast (kas esineb ülitundlikkust), sääskede hulgast ja kaitsva karvastiku paksusest. On tundlikumaid loomi, kellel hammustused kutsuvad esile tugeva sügeluse, mis võib isegi ravi vajada. Mesilaste ja herilaste nõelamisel tekkiv reaktsioon on samuti individuaalne nagu inimestelgi. Võib tekkida tugev turse ja valulikkus, millega kaasneb loidus ja oksendamine. Peapiirkonda nõelata saamine on ohtlik, kuna hingamisteed võivad blokeeruda turse tagajärjel. Õnnetuse ärahoidmiseks proovida koera tolmeldajate meeliskohtadest eemale hoida, näiteks ristikupõllul mitte jalutada. Sageli õpivad koerad ise ebameeldivaid putukaid vältima, kui on korra juba nõelata saanud. Kui koer on teadaolevalt ülitundlik, tasuks loomaarstiga konsulteerides siiski esmaabiravimeid suvisel ajal kaasas kanda. Kergematel juhtudel on piisav tsetirisiini (Zyrtec) 10 mg tablett manustatuna suu kaudu 1 mg 1 kg koera kaalu kohta ehk 1 tablett on sobilik 10 kg-le koerale kohe, kui nõelamine on toimunud. Kui astel on naha sees, tuleks see võimalusel eemaldada. Sääskede, kihulaste ja parmude eest kaitseb karvastik (üks põhjustest, miks ei tohiks suveks koera paljaks pügada), vest vms riietusese ja mingil määral peletava toimega välisparasiiditõje vahendid (turjatilgad), mida saab loomakliinikust.
Luumurrud ja -mõrad
Luumurrud tekivad enamasti kukkumisel või autotrauma tagajärjel, väikestel koertel ja kutsikatel ka pealeastumise tulemusel. Vigastused on üldiselt väga valulikud, põhjustades lonkamist ning diagnoosi ja ravi jaoks on vajalik loomaarsti visiit. Trauma ärahoidmiseks tuleb olla ettevaatlik – mitte jalutada koera rihmata, väikese looma puhul vaadata jalge ette, enne autosõidu alustamist veenduda, et auto all ei lama koera ja autos kinnitada koer turvaliselt. Aias elava looma puhul vaadata üle aia terviklikkus ja kas on võimalik vältida koera põgenemist, kui väravast sisse-välja liigutakse. Kahjuks on sagedased juhtumid, kus pererahvas on hoovis koerale ise autoga kogemata otsa sõitnud, eriti pimedas või pühade ajal. Pimedas võiks koer olla helkurite/tuledega varustatud.
Lihase või liigese trauma
Rebendeid või nihestusi tuleb rohkem ette füüsiliselt aktiivsetel koertel, kes liiguvad suurtel kiirustel või hüppavad, aga ka kukkumiste ja autotraumade tõttu. Vigastuste ennetamiseks peaks koera treenimisel alustama soojendusest, nagu inimestelgi, ja lõpetama lõdvestusega. Kui näiteks pärast uinakut hakata kohe äratoomiseks mänguasja viskama, on põlvetraumad lihtsad tulema. Alustada tuleks madalamal tempol jalutamisega. Ka koerad on erineval tasemel füüsilise vormiga ja võivad vajada erinevaid harjutusi vormi parandamiseks. Tugevad lihased stabiliseerivad liigeseid ja aitavad nende traumasid ära hoida. Koera heas vormis hoidmiseks tasub nõu küsida füsioterapeudilt või koeratreenerilt.
Murdunud küüs
Pikad küünised, eriti 5.varbal ehk pöidlal, on altid liikumisel kuhugi kinni takerduma ja murduma. Mõnikord nii raskelt, et vajalik on rahustuses haavahooldus loomakliinikus. Küüniste regulaarse lõikamisega võimalikult lühikesena hoidmine on parim viis trauma tekkimist ennetada.
Võõrkeha sissesöömine
Võõrkeha on igasugune mittesöödav asi, mille väljutamisega seedesüsteemil võib raskusi olla. Koerad on imelised ja võivad alla neelata mida iganes, mänguasjadest kivideni. Kui koer on midagi alla neelanud just äsja (kuni 2 tunni jooksul), helistada kohe loomakliinikusse nõu küsimiseks, vajadusel saab ravimitega oksendamise esile kutsuda ja vältida võõrkeha liikumist soolestikku. Kui allaneelamist näinud ei ole, aga koer on teadaolevalt n.ö. sodisööja ja/või tekivad seedehäired, pöörduda samuti loomakliinikusse kontrolli. Probleemi ennetamiseks vältida koera ligipääsu kõigele, mis võiks huvi pakkuda. Näiteks prügikast teha koerakindlaks. Õues liikudes hoida võimalikult palju koera liikumisel silma peal. On ka väga paadunud sodisööjaid, keda peabki õues suukorviga jalutama. Alati tasub uurida, mis on selle põhjuseks – selleks võib konsulteerida loomaarstiga, et välistada tervisemure ning seejärel käitumisnõustajaga, kes aitab sealt edasi uurida.
Mürgistus
Toksilisi aineid on äärmiselt palju, alustades rotimürgiga ja lõpetades viinamarjadega. Koer ise ei oska sageli kahjulikke aineid vältida. Iga koeraomanik võiks end levinumate mürkidega kurssi viia ja katsuda neid koera nina alt eemale hoida. Abiks on näiteks Pet Poison App VETCPD nutirakendus ja alati saab kahtluse korral helistada loomakliinikusse (esmaabi pakkuva kliiniku number võiks olla telefoni salvestatud).
Hambamurd
Hambaemail on keha kõige tugevam kude, kuid hammaste murdumist tuleb siiski sageli ette. Koerad armastavad närida enam-vähem kõike, mõnikord ka kive, mille tõttu hambad võivad murduda või kuluda. Probleemi võib olla keeruline märgata, sest söömist hambaprobleemide tõttu tavaliselt ei lõpetata. Iga omanik võiks regulaarselt oma lemmiku suu üle vaadata. Ehkki hambavalu koer enamasti välja ei näita, on hamba murdumine äärmiselt valus pikka aega, samuti on avatud pulbiõõs otsetee bakteritele suust vereringesse. Kas tegu on avatud murruga, ehk kas hamba närvid ja verevarustus on välismaailmale avatud, on mõnikord silmaga vaadates võimatu öelda ja vajalik on rahustuses teostatud hambaröntgen. Murdude vältimiseks tasuks koerale närida ja mängida anda sobivad mänguasjad. Rusikareegel on, et kui sõrmeküünega lelu sisse kriipsu tõmmata ei saa, on see koerale närimiseks liiga kõva. See tähendab, et närimiseks sobimatud on tegelikult ka puupulgad ja paljud kondid. Kui tundub, et tegu võib olla jamajutuga, sest hundid ju närivad konte, siis aitab teadmine, et huntide number 1 surmapõhjus on hambaprobleemidest tingitud surnuks nälgimine.
Silmatrauma
Koerad liiguvad sageli suurel kiirusel looduses põõsaste ja õlekõrte vahel, mis võivad kergesti silma torkuda kahjustades sarvkesta. Silma võib vigastada ka konflikti käigus teise loomaga, eriti ohtlik on terav kassiküünis. Trauma ärahoidmiseks tasub vältida jalutamist tihedas võsastikus, kus taimeoksad on koera silmade kõrgusel. Kohtudes kassiga, kellele koerad ei meeldi või kelle kohta ei tea veel, kuidas ta koertesse suhtub, tasuks lähikontakti vältida.