Kuidas tagada koera ja kaasreisijate turvalisus autosõidul?

Postitus on valminud koostöös loomaarst ja nooremteadur Dagni-Alice Viiduga.

Järjest enam soovivad koerainimesed oma lemmikut endaga kaasa võtta, kuhu vähegi võimalik – olgu selleks siis kohvikusse sööma, metsa jalutama, reisile, trenni või loomaarsti visiidile minek. Küsisime ka oma Kullakuu sotsiaalmeedia kontode jälgijatelt, et kui paljud oma koera autoga transpordivad. 517st vastanust 52% transpordivad oma koera autoga iganädalaselt, 34% vähemalt iga kuu korra ning 14% harvemini. Uurisime jälgijatelt lisaks ka, et kui paljud on läbi mõelnud oma lemmiklooma turvalisuse autosõidul. Sellele teemale oli mõelnud ning sobiva turvameetmed kasutusele võtnud vaid 40% vastajatest, ülejäänud olid mõelnud ja polnud veel sobivat turvameedet leidnud või ei pidanud antud teemat piisavalt oluliseks. Tšehhis läbi viidud uuringus selgus, et kuigi enamik autojuhte näevad koera kui oma pereliiget, kinnitavad nad looma autos võrdlemisi harva, sest usuvad, et koer on autos rahulik ja midagi ei juhtu.

Turvavöö kasutamine on olnud inimestele kohustuslik juba pikki aastaid. Liiklusseaduse silmis on aga lemmiklooma puhul tegu veosega, mistõttu on sealt tulenevad nõuded seotud peamiselt sellega, et lemmikloom ei tohi seada ohtu kaasreisijaid ning peab olema kinnitatud, et ennetada liiklusõnnetuse korral ringi lendamist. Küll aga ei ole seaduse poolt ette antud nõudeid, mis võtaksid arvesse ka lemmiklooma enda turvalisuse tagamist. Lisaks pole ka nõudeid turvavarustusele, millega lemmiklooma kinnitatakse, mistõttu on müügil palju selliseid asju, mille purunemiskindlust ning turvalisust pole testitud.

Koerad elavad meiega (loodetavasti) väga kaua, enamik neist 10+ aastat. Kui oma koera autoga transportida iganädalaselt, siis tõenäosus, et 10+ aasta jooksul mõni õnnetus võiks juhtuda, on piisavalt kõrge selleks, et sellele teemale mõelda ja parimal viisil turvalisus tagada, nii kaasreisijatele kui ka lemmikloomale endale.

Miks on oluline oma lemmikloom autosõidul turvaliselt kinnitada?

Autos kinnitamata lemmikloomaga kaasnevad ohud

Autoga liigeldes järgime meie inimestena iseenesestmõistetavalt liiklusreegleid ja kasutame korrektset turvavarustust, et õnnetusi ning nende halbu tagajärgi minimeerida. Loomade transportimisel ei ole aga sageli mingeid nõudeid kehtestatud ning nii mõnigi tavapärane transpordiviis võib koerale (või ka kassile) tegelikkuses üpriski ohtlik olla.

Kahjuks on liikluses näha palju olukordi, kus lemmikloom on autos lahtiselt ning ka meie jälgijate seas läbi viidud küsitlus näitas, et väga suur osa koerainimestest täna ei ole kasutusele võtnud sobivaid turvameetmeid.

Kui koer on autos lahtiselt, on avarii korral väga suur tõenäosus, et tekivad traumaatilised vigastused – alustades loomulikult põrutus(t)est ja murdudest (sealhulgas ka näiteks hammaste, selgroo, kolju või vaagnamurrud) ning lõpetades näiteks pneumotooraksi (välise õhu sattumine rinnakorvi, mis mis ei lase kopsudel õhuga täituda ja viib lõpuks eluohtliku hapnikupuuduse ja hingamispeetuseni) või erinevatel põhjustel tekkivate südametöö häiretega, mis on samuti eluohtlikud. Lisaks on trobikond muid ohte tervisele veel, näiteks songad, silma osaline või täielik silmakoopast eemaldumine, erinevate organite rebendid (näiteks põie-, põrna-, maksa- või soolerebend) ning veidi kergemad vigastused, näiteks muljumised, nihestused ja pindmised haavad. Teaduskirjanduses on aga kirjeldatud isegi autoavarii tagajärjel saadud traumaatilise ajukahjustuse tõttu tekkinud (mage)diabeeti.

Kõik vigastused ei pruugi kohe pärast õnnetust üldse välja paista (ei vaatlusel ega ka näiteks röntgenpildil) ning esimesed 24 tundi on sellistel puhkudel kõige-kõige kriitilisemad ja ohtlikumad. Kõlab ju väga halvasti, eks? Paraku mõjuvad loomadele avariiolukorras kõik samad tegurid ja jõud, mis ka inimestele, ning ilma turvavarustuseta sõites oleksid ka inimestel taolised vigastused sagedased.

Lisaks koera tervisega riskimisele kujutab autos täiesti lahtiselt olev loom ohtu kõigile autos viibijatele. Ühelt poolt võib lahtine loom lihtsalt juhi keskendumist segada. Õnnetuse korral aga on kinnitamata loom “lahtise esemena” ohtlik kõigile autos viibijatele. Väiksemad koerad ja kassid võivad ka näiteks kaasreisija või juhi sülest alla hüpata ja pedaalidele ette jääda.

Esimene ja kõige olulisem otsus, mida loomaomanikena tegema peame, ongi just see, kas või kuidas looma liikumist autos piirata.

Lahtise aknaga kaasnevad ohud

Kindlasti on kõik sattunud nägema ka justkui ägedaid pilte sellest, kuidas koer sõidab pea aknast väljas, kõrvad ja keel tuules lustakalt lehvimas. Olgugi, et koertele endale võib see meeldida, sest nende ninna jõuab niiviisi korraga tohutult palju lõhnu ja huvitavat informatsiooni, ei oska koer sellega kaasnevaid ohte hinnata ja neid peaks maandama koera omanik.

Kui lahtist akent nautiv koer ei ole just kuidagi autosse fikseeritud, võib ta nii sõidu ajal kui ka näiteks foori taga seistes mõne kassi, linnu või muu huvitava järele söösta. Isegi kui auto peaks parajasti seisma ja autost välja pugemine hästi lõppema, on nelja tuule poole pagenud koera otsimine siiski ohtlik ja tülikas. Liikuvas autost plehku panemine võib aga koerale sõltuvalt kiirusest põhjustada põrutusi, luumurde, siseelundite rebendeid, nahavigastusi ja muid traumasid. Kui see peaks juhtuma liikluses, on koeral lisaks suur oht saada löök mõnelt mööduvalt sõidukilt.

Ka juhul, kui su koer muidu liikuvas sõidukis ja alla lastud aknaga ilusti istub, on oht, et ta võib järsu pidurduse või avarii korral lahtisest aknast välja lennata ning saada juba eespool mainitud (ja potentsiaalselt eluohtlikke) vigastusi.

Järgmine oht on asjad, mis võivad su koerale sõites silma või kõrva lennata. Kiirusega 50 km/h sõites kaalub isegi kärbes sama palju, kui näiteks 1 eurosent. Kuigi käes võib sent kerge tunduda, siis sellega silma pihta saamine siiski eriti meeldiv ju ei oleks. Maanteekiirusel 90km/h muutuks kärbse kaal juba võrdseks ühe kümnesendise euromündiga. Kui aga keegi peaks näiteks linnas autoaknast suitsukoni välja viskama, on see koerale silma lennates juba kaheeurose mündi kaaluga. Maanteel võib aga suurel kiirusel silma lennata ka kivikesi või teistelt sõidukitelt pärinevaid tükke, rääkimata tolmust. See kõik võibparimal juhul viia kerge silmapõletikuni, kuid halvimal juhul tõsise silmatrauma ja potentsiaalselt ka nägemisfunktsiooni kaoni.

Ka koerte kõrvad on selles osas õrnad. Kõrvalestad on mõeldud takistama erinevate osakeste kuulmekanalisse jõudmist, kuid suurendatud kiirusel liikudes ei ole see alati võimalik. Samuti ei talu kõrvalestad ise pidevat traumat, mida tuules edasi-tagasi laperdamine põhjustab. Tuule ja lendavate osakeste kombinatsioon võib kaasa tuua kõrva(lesta) turse ja valulikkuse, põhjustada kõrvapõletikku või vedeliku kogunemist kõrvalesta sisse ning halvimal juhul võivad need probleemid viia püsivate kõrvaprobleemide ja kuulmislanguseni. Meid, inimesi, kaitsevad selliste ohtude eest auto klaasid ning mõistlik oleks ka oma koerad selle turvalise barjääri taha jätta.

Turvalised meetmed – mida eelistada?

Lisaks küsimusele, kas pea aknast väljas sõitmisest saadav nauding kaalub üles potentsiaalsed terviseriskid, tuleb mõelda ka sellele, kuidas mõjuvad koera tervisele erinevad tema autos fikseerimise meetodid. Kahjuks puuduvad koerte (turva)varustusel ühtsed nõuded, mida järgida tuleks, kuid mitmed tootjad on siiski ka vabatahtlikult sõltumatuid turvateste läbinud.

Järgnevalt analüüsime erinevaid turvavahendeid ning nendega kaasnevaid riske. Etteruttavalt võime öelda, et kahjuks ei ole kõik poodides saadaval olevad variandid turvalised ja on ohte, mida arvesse võtta.

Turvapuur

Kõige turvalisem olekski oma loomi transportida spetsiaalsete turvatestitud puuridega, mis on disainitud nii, et kokkupõrke või avarii korral “imevad” nad suure osa rakenduvast jõust endasse ning loomad saavad minimaalseid vigastusi. See on täna parim saadaolev turvameede ning olgugi, et sellised puurid võivad hinnaklassilt olla veidi kallimad, on see siiski väga vajalik kulutus, eriti juhul, kui koeraga sõite tuleb tihti ette. Kahjuks ei ole üldsegi mitte kõik puurid koertele turvalised ja tasub ka meeles pidada, et ainuüksi märge „turvatestitud“ ei ütle veel midagi selle testi tulemuste kohta. Kui juba turvavarustuse maailma süübida, tasub teha korralik taustauuring, et väljakäidud raha eest tõesti parim tulemus saada.

Kõige tavalisemad metallpuurid, mille nimi on küll sageli “transpordipuur”, võivad tekitada koertele eluohtlikke vigastusi. Need puurid on tehtud õhukesest metallist, mis paindub ja puruneb kergesti. Avarii korral võib selline metallvarras kergesti koera rinnaõõnde või kõhuõõnde torgata ning läbistada või põhjustada torkehaavu kopsu või südamesse, suurtesse veresoontesse või kõhuõõneorganitesse. Lisaks elundi funktsiooni langusele võivad kõik need viia ka eluohtliku verejooksuni. Tavalised plastikust puurid kokkupõrke korral enamasti lihtsalt purunevad, kuid puurid ise pigem väga ohtlikud ei ole – iseäranis juhul, kui näiteks mõni plastikutükk koerale silma lendab.

Oluline on teada, et sellised metall- või plastikpuurid ei absorbeeri kokkupõrkel tekkivat jõudu, mis tähendab, et koer saab avarii käigus erinevaid traumaatilisi vigastusi, nagu näiteks juba eelnevalt välja toodud erinevad põrutused ja murrud, õhkrind, südametöö häired ning muud rohkem ja vähem eluohtlikud probleemid.

Turvarihm + turvatraksid

Olemas on näiteks rihmad, millega saab koera kaelarihma või trakside kaudu turvavöö lukusti külge kinnitada. See on odav ja kiire vahend, et takistada koeral näiteks juhi sülle ronimast ja vähendab seeläbi mõneti õnnetuste riski, kuid kui selliselt kinnitatud koeraga peaks juhtuma avarii, siis kaelarihma külge kinnitatuna võib koer kergesti halvava või surmava kaela- või selgroovigastuse saada, seejuures suurema kiiruse korral võib see olla silmapilkselt surmav. Ka lihtsalt järsu pidurduse korral võib koer selliselt kinnitades mõnda kaelalüli nihestada või võivad saada muljuda ja pitsuda kaelapiirkonna närvid, hingetoru, söögitoru, kilpnääre ja lihased. Sõltuvalt vigastuse raskusastmest võivad need põhjustada kas lihtsalt mõnda aega kestvat ebamugavust või püsivaid kahjustusi.

Trakside külge kinnitamine on grammike ohutum, sest rakenduv jõud jaotub veidi ühtlasemalt, kuid tavalised jalutamiseks mõeldud traksid koera õnnetuse korral siiski kinni ei pea ning võimalikud vigastused sarnanevad lahtiselt sõitmisel saadavate vigastustega. Olemas on ka erinevad turvatraksid, mis on mõeldud kinnitamiseks otse turvavöö külge või eelpoolnimetatud rihmaga turvavöö lukustisse.

Traksid, mille puhul kinnitatakse koer seljalt või rinnakult turvavöö lukustisse, muudavad küll koera reisijatele ohutuks, sest sellist tüüpi turvatraksid takistavad avarii korral koera autos ringi lendamise, kuid koerale endale on olukord siiski ohtlik. Olenevalt trakside ja lukusti vahelise rihma pikkusest võib koer põrgata näiteks vastu auto ust või armatuuri ja tagajärjeks jällegi erinevad murrud, muljumised, põrutused ja muud vigastused, näiteks kolju või roiete murd, ajupõrutus või songad.

Ka ilma mitte millegi vastu põrkamata võib aga selliste ühe punkti kaudu kinnitatud trakside kasutamine tuua kaasa seljaaju kahjustavaid (ja seega halvavaid ja üldiselt eutanaasiaga lõppevaid) kompressioonimurde seljas, sest isegi kui trakside kinnituspunkt ei anna järgi, siis koera ülejäänud keha ümber selle kinnituspunkti liigub ikkagi inertsist järsult edasi. See näeb välja umbes nagu joostes koperdamine – kui jalg millegi taha takerdub ja paigale jääb, siis ülejäänud keha liigub ikkagi hooga edasi ja tulemuseks on kukkumine.

Koera tervise seisukohalt on ehk kõige turvalisemad sellised traksimudelid, millega fikseeritakse koer seljaga tervenisti istme seljatoe külge, kuid see asend ei pruugi koertele just ülemäära meeldida ning ei sobi suuremat kasvu koertele. Samas aga on turvatraksid ja turvarihm hea variant siis, kui koer sõidab autoga harva ning turvapuuri pole võimalik osta või pole piisavalt ruumi, et seda autosse mahutada.

Kindlasti tuleks valida sellised turvatraksid, mis on sõltumatud avariitestid läbinud. Tavalised jalutustraksid ei ole autoga transportimiseks sobivad. Lisaks tuleb alati jälgida ka seda, et turvarihm oleks samuti avariitesti läbinud ning et selle pikkus oleks pigem lühike, et avarii korral koeral võimalikult väike liikumisraadius oleks.

Autoiste

Veel on levinud lasta õmmelda kas kogu tagaistet või pagasiruumi kattev koerapesa, kuid tervise seisukohast see ohutule sõidule kaasa ei aita. Koerale endale võib selline pesa küll tore ja mugav olla ja auto võib karvadest ja mustusest puutumata jääda, kuid avarii puhul on koer jällegi sama kaitsetu, kui lahtiselt sõites. Vaatasime läbi ka populaarsemate autoistete testid.

Testitud autoistmetest mitte ükski ei taganud täielikult koera turvalisust. Väga paljudel juhtudel läksid kinnitused ning rihmad katki ja koer lendas autos siiski ringi. Avarii korral on tegelikult ühtemoodi ohtlik nii esi- või tagaistmel kui ka auto pagasiruumis lahtiselt olev loom. Võred, mida pakiruumi ja salongiosa vahele panna saab, et koera salongiosast füüsiliselt eemal hoida, ei päästa muide samuti avarii korral kedagi, kui tegu pole just turvatestitud võrega.

Soovitused

Iga autosõiduks mõeldud turvavahendi puhul peab kindlasti järgima tootjapoolseid soovitusi. Vaid nii saad tagada, et kasutad toodet õigesti ja see päriselt aitab õnnetuse korral halvimat ära hoida. See, et tootja on oma tooteid testinud ja viinud läbi katseid, ei tähenda automaatselt, et need katsed on olnud edukad. Kui tootja ütleb, et ta on oma tooteid testinud, siis tasub kindlasti juurde uurida, et mis olid nende katsete tulemused ning kuidas need katsed läbi viidi. Tootjad, kes teevad korralikke katseid, on enamasti ka oma kodulehel selle info detailselt välja toonud.

Kokkuvõtteks tasuks koeraga reisimise nüansid aegsasti ja põhjalikult läbi mõelda. Potentsiaalselt eluohtlikke vigastusi võib saada lisaks avariidele ka lihtsalt sõitmise või järsu pidurdamise tulemusena. Turvalisemad valikud on küll kallimad ja alati ei pruugi tõesti olla võimalik kõige paremat varianti muretseda, kuid tasuks vähemalt kaaluda, kas on võimalik oma koeraga liiklemine talle veidigi ohutumaks teha.

Kui soovid kuskilt alustada, siis meie soovitame läbi lugeda järgmised allikad, mis toovad välja mõned saadaval olevad turvavarustuse variandid, kuid kindlasti soovitame ise korralik eeltöö teha ja uurida erinevate turvavarustuse tootjate mudelite kohta ning teha läbimõeldud valik.

https://www.gopetfriendly.com/blog/crash-tested-dog-harnesses/

https://www.centerforpetsafety.org/cps-certified/

http://www.mimsafe.com/en/variocage

https://gunner.com/

Kasutatud allikad:

https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fvets.2020.548279/full

https://www.hindawi.com/journals/crivem/2019/3563675/

https://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.860.3584&rep=rep1&type=pdf

https://www.cabdirect.org/cabdirect/abstract/20163365205

https://www.sid.ir/en/Journal/ViewPaper.aspx?ID=263697

https://www.sid.ir/en/Journal/ViewPaper.aspx?ID=141235

https://koreascience.kr/article/JAKO201310554376570.page