Kõigil koertel või kõigil käppadel ei peagi küüsi lõikama. See on individuaalne ning oleneb, kui kiiresti küüned kasvavad ja kuluvad. Füüsiliselt väga aktiivne koer, kes liigub palju asfaldil, võib küüned ise ära kulutada. Selleks peab küünis aga maha ulatuma ja 5.varba ehk n.ö. pöidla küünis maha ei ulatu, seda peab tangidega lühendama. Reeglina on küünis piisavalt lühike, kui ta maha ei ulatu. Kui sa pole kindel, kas su koera küüned on piisavalt lühikesed, siis kontrollküsimus on alati: kas ma kuulen küünte klõbinat, kui koer põrandal kõnnib? Seda ei tohiks kostuda. 

Liiga pikad küünised kipuvad murduma põhjustades tugevat valu ja veritsust. Kinni jäädes näiteks jooksmisel või hüppamisel võib viimane varbalüli kas liigesest välja minna või murduda. Pikad küünised takistavad käpa õigesti maha asetamist tekitades ortopeedilisi probleeme. Pikad kaarduvad küüned võivad hakata käpapadjandisse kasvama, mis on väga valulik ning millega kaasneb põletik.

Lõikamise sagedus on loomadel erinev, tuleb jälgida, kui kiiresti sinu koera küüned kasvavad. Enamasti tehakse protseduuri 1-2 korda kuus. Kutsikate küünised kasvavad kiiremini. Küüne keskel paiknevad veresooned ja närvid ehk küüne säsi. See on tundlik osa, mille vigastamisel tekib veritsus ja koer tunneb valu. Lõigata tuleks säsist kuni umbes 2 mm kaugusele. Heledate küüntega koertel on küünesäsis paiknevate veresoonte roosakas kuma hästi näha. Tumedate küüntega koertel on lõikamine keerukam, säsi otsida küüne alaküljelt ja lõigata ettevaatlikumalt vähehaaval. Kui paljastub just kui väike ringike, oletegi säsini jõudnud ja lõikamine tuleks lõpetada. Kui koerale küüntelõikusel valu tekitada, võib ta protseduuri väga kartma hakata. Ohutum on lõigata natuke ühelt poolt ja natuke teiselt poolt küünt liikudes edasi väikeste ampsudega, nii on võimalik säsi märgata enne verejooksu teket.

Küünte lõikamist tuleks harjutama hakata kohe, kui kutsikas on uue koduga harjunud. Harjutada saab ka täiskasvanud koera, aga protsess võtab kauem aega. Koertele ei meeldi sageli käppade katsumine üldse. Alustada tasukski käppade katsumisest ja head käitumist premeerida. Selleks, et koeral tekiks usaldus ja mugavus, võiks seda harjutada iga päev veidikese kaupa. Kui koer laseb oma käppasid juba katsuda, võiks talle hakata tutvustama küünetange. Kõigepealt võib neid panna õrnalt hetkeks vastu käppasid ja harjutada koera sellega. Ka seda võiks teha igapäevaselt, et koer harjuks. Koera võib harjutada ka küünetangide nö häälega. Alles siis, kui koer on harjunud nii käppade katsumise kui küünetangidega, võib asuda lõikama. Esialgu võib küüsi lõigata kasvõi 1 kaupa, et koer harjuks ja näeks, et tegelikult ei olegi protseduur nii hull. Näiteks iga päev või üle päeva lõigata 1 küüs. Kasutada kindlasti koertele mõeldud küünetange, kuna muu vahendiga võib hoopis trauma tekitada. Küünetangid peavad olema teravad ja ohutumad on otsast avatud tangid. Suletud otsaga tangidega, kuhu küüs tuleb sisse torgata, võib ehmatades või rabeledes juhtuda õnnetus, kui küüs jääb tangide külge kinni. Tangide suurus valida vastavalt koera (küüniste) suurusele. Kui lõigatud küünise servad jäävad teravad, võib neid ka viilida. 

Pilt: VetBabble

Küüntelõikus on rutiinne vajalik protseduur kogu koera elu vältel, aga kurvastavalt paljud koerad kardavad väga või ei lase kodus üldse küüsi lõigata. Selle taga võib olla ebapiisav harjutamine või varasem valus kogemus. Olles ise ebakindel või kui koer ei taha protseduuriga kuidagi leppida, tasub esmalt käia regulaarselt kas loomakliinikus või groomeri juures lõikamas. Protseduuriga harjumise nimel oleks mõistlik käia 1-2 nädala tagant ja lõigata õige natuke. Kui koer õigete sõbralike fikseerimisvõtete ja rohke premeerimise tagajärjel näeb, et protseduur ei ole valus ja järgneb midagi head, harjub ta lõpuks ära ja visiite võib ette võtta harvemini või hakata ise kodus lõikama. Pikka aega lõikamata küüniseid ei saagi esmalt väga lühikeseks lõigata. Regulaarse lõikamise tulemusel hakkab säsi taanduma võimaldades mõne kuu jooksul küüsi juba lühemaks lõigata.


Jäta kommentaar

×